Õppeaine 'Kinesioloogia'

Aasta:   2019/2020    2020/2021    2021/2022    2022/2023    

Õpilane omandab teadmised inimkeha biomehaanika ning motoorika juhtimise põhiprintsiipidest.

Õpilane:

1) teab ja oskab seletada luude kui kangide tööpõhimõtteid inimkehas.
2) oskab tuvastada, millistes liigestes liigutustegevuse käigus liigutused toimuvad, oskab neid liigutusi kirjeldada (oskab liigutusi analüüsida lihaskontraktsiooni tüübist lähtuvalt).
3) teab, millised on liigutuste toimumise tasapinnad ning teljed.
4) mõistab ning oskab selgitada lihaste erinevaid rolle – agonist, antagonist, sünergist, fiksaator, neutraliseerija, toetajalihas.
5) oskab liigutustegevuse käigus tuvastada liigutusi sooritavaid lihaseid
6) mõisab kehalise aktiivsuse mõju erinevatele organsüsteemidele (lihaskond, luustik, sidemed-kõõlused, kõhrkude, kardiorespiratoorne süsteem, endokriinsüsteem).
7) Tunneb propriotseptorite tööpõhimõtet ning nende rolli liigutustegevuse juures.
8) Tunneb normaalse kõnni kinemaatikat.

1. Tasapinnad ja teljed, liigutused nendes.
2. Lihaste erinevad rollid.
3. Luukangid – nende tööpõhimõtted inimkehas.
4. Motoorika juhtimine.

Vastavalt ainekavale

Eristav hindamine

Muscolino JE. Kinesioloogy: the Skeletal System and Muscle Function. St. Louis, Mosby, 2006
Muscolino JE. The Muscular System Manual: the Skeletal Muscles of the Human Body. St. Louis, Mosby, 2005
Inimese liikumise biomehaanika. Mati Pääsuke, Jaan Ereline. Tartu 2001
Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Mati Pääsuke. Tartu 1996
Motoorika juhtimine. Mati Pääsuke. Tartu 1997

2020: MAS  

2019: MAS