Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õppeaine 'Laste vaba aja sisustamine'Nimi inglise keeles: Filling Children's Free Time
EesmärkÕpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja sisustab lapse vaba aega erinevates keskkondades lapse individuaalsusest tulenevaid turvariske arvestades
Õppiväljundid1) tunneb väikelaste ja eelkooliealiste vaba aja IKT vahenditega sisustamise peamisi võimalusi ja riske;
2) teab, kuidas planeerida, viia läbi ja analüüsida erinevas vanuses laste vaba aega sisustavat sündmust tubases ja välikeskkonnas; Teemad1. Laste vaba aja sisustamine koduses keskkonnas.
2. Nutiseadmete kasutamine väikelapseeas: ohud ja võimalused; 3. Arengulised eesmärgid ja IKT vahendite kasutamise alternatiivid; 4. Väike- ja eelkooliealise lapse vaba aja sisustamine ilma IKT vahenditeta; 5. Arengut toetavate mängude ja tegevuste laat; 6. Ürituse korraldamine; 7. Enesereflektsioon. Iseseisev tööVastavalt ainekavale
HindamiskriteeriumidMitteeristav hindamine
KirjandusKalmus, V. (2013). Laste turvalisus uues meediakeskkonnas. Eesti inimarengu aruanne 2012/2013. Eesti maailmas, 83-86. http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/05/EIA_lowres.pdf
Siibak, A. (2017). Rüblikud nutimaailmas: võimalused ja riskid. Lastekaitse Liidu ja TÜ Ühiskonnateaduste instituudi ühisseminar „Laps meedias ja meedia lapse ümber“. Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=hySF1yTzRp0 Mets, R. (2013). Uus põlvkond satub internetti juba enne sündi. Tartu Postimees, 30. August. http://tartu.postimees.ee/1366298/uus-polvkond-satubinternetti-juba-enne-sundi Vainu, I., Vaheoja, I., Aesma, M. (2013). ÄPPTEEK. Furby, väikelapsed ja nutiseadmed. 02:00-12:00. https://arhiiv.err.ee/vaata/appteek-furby-vaikelapsed-ja-nutiseadmed Väikelaste nutilummus. (2017). Ajakiri Märka Last 2018. http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/02/07/vaikelaste-nutilummus/ Nevski, E., Vinter, K. (2015). Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku ekraani kasutamisel väikelapseeas. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3 (2), 56-58. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.03 Jürgenson, T. (2015). Võõrkeelse meedia roll väikelapse kõne arengus lapsevanemate arvamustes. Lõputöö. Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar. (37-38). http://docplayer.net/amp/35956914-Tallinna-ulikooli-pedagoogiline-seminar-tuuli-jurgenson-voorkeelse-meedia-roll-vaikelapse-kone-arengus-lapsevanemate-arvamustes.htmlManuiljskaja, S. (2016). Lapsed ja nutiseadmed. Objektiiv. http://objektiiv.ee/lapsed-ja-nutiseadmed/ Agur, I. (2017). Nutiseadmete kasutamise võimalused ja riskid väikelaste arengus: Tartu linna sõimerühmade õpetajate hinnangud. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56695/agur_inger_ba_2017.pdf?sequence=1&isAllowed=y Vinter, K. (2013b). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine eestis. Pedagoogiline vaatekoht. Doktoritöö. Tallinna ülikool, kasvatusteaduste instituut. Lk 50-53. Kuulme, P. (2016). Eesti lasteaiaõpetajate meediakasvatusalased koolitusvõimalused. Lõputöö. Tartu Ülikool, Raamatukogundus ja infokeskkonnad. Lk 8-11. http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/53273/kuulme_pille_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y Nevski, E. (2011). Eelkooliealiste laste meediakirjaoskuse kujundamine animatsiooni abil Laagri lasteaia näitel. Magistritöö. Tallinna ülikool, informaatika instituut. Lk 38-4. Sibold, G. (2017). YouTube’is levivad populaarseid multikaid matkivad videod, mis tegelikult lastele vaatamiseks ei sobi. Geenius.ee veebileht. Kasutatud 28.04.17 https://geenius.ee/uudis/youtubeis-levivad-populaarseid-multikaid-matkivad-videodmis-tegelikult-lastele-vaatamiseks-ei-sobi/ Õpetatakse järgmistes õppekavades2020: LH* 2019: LH* 2018: LH* * Valikaine
| ||||||||||||

