Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õppeaine 'Kliiniline mikrobioloogia ja nakkushaiguste diagnostika'Nimi inglise keeles: Clinical microbiology and diagnostics of infectious diseases
ÕppiväljundidÜliõpilane:
1. Oskab seostada peamisi mikrobioloogilisi haigustekitajaid tähtsamate haigustega. 2. Tunneb tähtsamaid mikrobioloogia ja epidemioloogia mõisteid ning lühendeid. 3. Tunneb tähtsamaid inimesele patogeenseid baktereid, viiruseid ja seeni, mõistab virulentsusfaktorite tähtsust patogeensusele. 4. Teab mikrobioloogilise proovi võtmise ja transpordi nõudeid. 5. Oskab tööjuhendi ja juhendaja abiga viia läbi lihtsamaid mikrobioloogilisi ja seroloogilisi analüüse ning polümeraasi ahelreaktsiooni koos geelelektroforeesiga. HindamiskriteeriumidEsitatud ainekavas
KirjandusKohustuslikud:
Õppejõu koostatud konspekt jm jaotusmaterjalid Soovituslikud: Lutsar, I., Miklesaar, M., Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia II osa: bakterioloogia ja mükoloogia. Brilene, T., Juhani, A., Karki, T., Kermes, K., Krispin, T., Krüüner, A., Kõljalg, S., Laja, E., Lõivukene, K., Mikelsaar, M., Mändra, R., Naaber, P., Sepp, E., Türi, E. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Medicina. Crayford, D.H. (2011). Viruses. A very short introduction. Snustad, Simmons. (1997). Principles of Genetics. Snustad, Simmons USA, Wiley. Õpetatakse järgmistes õppekavades2020: TK 2019: TK 2018: TK 2017: TK 2016: TK
| ||||||||||||

