Õppeaine 'Anatoomia- ja füsioloogia I'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Õppeaine läbimisel üliõpilane:

1) Tunneb kudede peamisi struktuurseid ja funktsionaalseid omadusi
2) Tunneb inimese embrüonaalse arengu põhietappe
3) Mõistab skeletilihassüsteemi ehitust ja talitlust
4) Mõistab südame–vereringe ehituse ja talitluse peamisi põhimõtteid ja regulatsioonimehhanisme
5) Mõistab hingamissüsteemi ehituse ja talitluse peamisi põhimõtteid ja regulatsioonimehhanisme
6) Mõistab seedeelundkonna ehitust ning seedefunktsiooni olulisemaid etappe ja regulatsioonimehhanisme
7) Mõistab kuse-suguelundkonna ehitust ja selle funktsiooni
8) Mõistab peamisi sisesekretsiooninäärmeid ja hormonaalseid regulatsioonimehhanisme
9) Mõistab peamisi naha ja meeleelundite ehituslikke ning funktsionaalseid iseärasusi
10) Mõistab närvisüsteemi ehitust ja ülesandeid ning kehaosade ja organite innervatsiooni
11) Mõistab kehalise aktiivsuse toimet erinevatele organsüsteemidele

Seminaride ja praktikumide käigus antakse üliõpilastele jooksvalt tagasisidet nende õpiväljundite omandamise kohta. Samuti tehakse jooksvalt kontrolltöid või tunnikontrolle, kus üliõpilasele tagasisidestatakse õpiväljundite omandamise taset.

Anatoomia-füsioloogia I lõpeb arvestusega (arvestatud/mittearvestatud), milleks on vaja saavutada 4 aineosa (embrüoloogia, histoloogia, luude-liigeste anatoomia-füsioloogia ja lihaste anatoomia-füsioloogia) hindelisel arvestusel lävend (61%).

Anatoomia-füsioloogia II lõpeb eksamiga. Eksami hinne moodustub 7 aineosa hindelisel arvestusel saadud tulemustest, mis omavad erinevat osakaalu eksami hinde kujunemisel:

1) Embrüoloogia: kirjalik hindeline arvestus (5%)
2) Histoloogia: kirjalik hindeline arvestus (10%)
3) Luude-liigeste anatoomia-füsioloogia: kirjalik ja suuline hindeline arvestus (15%)
4) Lihaste anatoomia-füsioloogia: kirjalik hindeline arvestus (20%)
5) Siseelundite anatoomia-füsioloogia: kirjalik hindeline arvestus (25%)
6) Närvisüsteemi anatoomia-füsioloogia: kirjalik hindeline arvestus (15%)
7) Kehaliste harjutuste füsioloogia: kirjalik hindeline arvestus (10%)

Hindeskaala on järgmine: „A“ (suurepärane) 93-100%; „B“ (väga hea) 85-92,99%; „C“ (hea) 77-84,99%; „D“ (rahuldav) 69-76,99%; „E“ (kasin) 61-68,99% ja „F“ (puudulik) vähem kui 61%. Aineosa loetakse sooritatuks vähemalt „E“ (kasin) tulemuse korral. Negatiivse tulemuse (F) korral on üliõpilasel õigus hindelist arvestust uuesti sooritada kuni kaks korda.

Soovituslik kirjandus:

1. Vigué-Martin. Inimkeha atlas. Tallinn, Trak Pen, 2007.
2. Waugh A, Grant A. Anatomy and Physiology in Health and Illness. Edinburgh, Churchill Livingstone, 2006.
3. Loogna G. Anatoomia atlas. Tallinn. Avita, 1996.
4. Lepp A, Lepp-Kogerman, E, Maimets O, Rooks G, Ulp K. Inimese anatoomia I. Tallinn, Valgus, 1974.
5. Middletich A, Oliver J. Functional Anatomy of the Spine. Elsevier, 2005.
6. Muscolino JE. Kinesiology: the Skeletal System and Muscle Function. St. Louis, Mosby, 2006.
7. Muscolino JE. The Muscular System Manual: the Skeletal Muscles of the Human Body. St. Louis, Mosby, 2005.
8. Schmidt RF, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu, TÜ Füsioloogia Instituut, 1997.
9. McArdle WD, Katch FI, Katch VL. Exercise physiology: energy, nutrition and human performance. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins, c2001.
10. Draper, N, Marshall H. Exercise physiology: for health and sports performance. Harlow: Prentice Hall, 2012.
11. Physiology of sport and exercise. Wilmore JH. Costill DL. Champaign, IL : Human Kinetics, 1999.

2015: FT  

2014: FT