Õppeaine 'Mikrobioloogia ja immunoloogia alused'

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Üliõpilane:
1. Tunneb erinevaid bioloogilisi ohutegureid keskkonnas ja nende mõju keskkonnale ja tervisele.
2. Suudab leida, hinnata ja rakendada bioloogiliste ohutegurite alast informatsiooni, tunneb vastavat seadusandlust.
3. Tunneb bakteriraku ehitust, teab nimetada vähemalt ühte erinevust eukarüoodi ja prokarüoodi raku vahel.
4. Tunneb peamisi mikroobide kujurühmasid.
5. Oskab tuua näiteid, mida mikroobirakud laboratoorseks kasvatamiseks vajavad.
6. On kujunenud arusaam infektsiooni olemusest ja mikroobi virulentsuse mehhanismidest, tudeng oskab tuua näiteid virulentsusfaktoritest; oskab tuua näiteid infketsioone põhjustavatest mikroobidest.
7. Oskab nimetada antibakteriaalseid preparaate ning nende toimimise põhimõtteid, nimetab geneetilise materjali ülekande võimalusi.
8. Tunneb mikrobioloogialaboris töötamise ohutustehnikat ja peamisi töövõtteid.
9. Oskab tööjuhendi abil valmistada mikrobioloogilisi söötmeid, värvida mikroobipreparaate, kasutada mikroskoopi, sooritada mikrobioloogilisi külve, hinnata lihtsamate biokeemiliste testide tulemusi.
10. On kujunenud arusaam mittespetsiifilise ja spetsiifilise immuunvastuse kohta, tudeng oskab nimetada nendevahelisi erinevusi (vähemalt 2).
11. Oskab nimetada mittespetsiifilise immuunvastuse komponente ning kirjeldada vähemasti osaliselt vähemalt poolte komponentide toimemehhanisme.
12. Oskab nimetada mittespetsiifilise immuunvastuse komponente ning kirjeldada vähemasti osaliselt vähemalt poolte toimemehhanisme.
13. Mõistab termineid antigeen ja antikeha, oskab tuua näiteid.
14. Oskab nimetada vähemalt ühte immunoloogiliseks analüüsiks kasutatavat meetodit ja tuua näiteid selle praktilise kasutamise kohta.

Esitatud ainekavas

Esitatud ainekavas

Terviseameti koduleht
Seadusaktid
Santti, R., jt. (1996). Muutuv keskkond ja tervis. Tartu, 165 lk.
Eesti keskkonna seisund XXI sajandi lävel. (2000). Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, Tallinn, 99 lk.
TÜ tervishoiuinstituut. Bioloogilised riskitegurid töökeskkonnas. Tartu 2002.
Mikelsaar, M., Karki, T., Lutsar, I., Mändar, R. (2006). Meditsiiniline mikrobioloogia I osa, Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituut.
Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Diagnoos ja ravi. Medicina.
Allikmets, L., Nurmand, L. (1996). Farmakoloogia. Tallinn: Medicina,712 lk.
Mikelsaar, M., Mändar, R. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: Medicina, 363 lk.
Greenwood, D., Slack, R., Peutherer, J. 2002. Medical microbiology. China.

2020: TK  

2019: TK  

2018: TK  

2017: TK  

2016: TK