Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õppeaine 'Kliiniline mikrobioloogia ja nakkushaiguste diagnostika'Nimi inglise keeles: Clinical microbiology and diagnostics of infectious diseases
Õppiväljundid1 Seostab peamisi mikrobioloogilisi haigustekitajaid tähtsamate haigustega.
2 Eristab tähtsamaid inimesele patogeenseid baktereid, viiruseid ja seeni, selgitab virulentsusfaktorite tähtsust patogeensusele. 3 Selgitab mikrobioloogilise proovi võtmise ja transpordi nõudeid. 4 Tööjuhendi ja juhendaja abiga teeb lihtsamaid mikrobioloogilisi ja seroloogilisi analüüse ning polümeraasi ahelreaktsiooni koos geelelektroforeesiga. HindamiskriteeriumidEsitatud ainekavas
KirjandusKohustuslikud:
Õppejõu koostatud konspekt jm jaotusmaterjalid Soovituslikud: Lutsar, I., Miklesaar, M., Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia II osa: bakterioloogia ja mükoloogia. Brilene, T., Juhani, A., Karki, T., Kermes, K., Krispin, T., Krüüner, A., Kõljalg, S., Laja, E., Lõivukene, K., Mikelsaar, M., Mändra, R., Naaber, P., Sepp, E., Türi, E. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Medicina. Crayford, D.H. (2011). Viruses. A very short introduction. Snustad, Simmons. (1997). Principles of Genetics. Snustad, Simmons USA, Wiley. Õpetatakse järgmistes õppekavades2020: TK 2019: TK 2018: TK 2017: TK 2016: TK
| ||||||||||||

