Õppeaine 'Molekulaar- ja rakubioloogia'

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Üliõpilane saab teadmised raku olemusest, selle ehitusest ja funktsioneerimisest. Aine raames käsitletakse raku polümeerseid ühendeid, geeni ekspressiooni, erinevaid rakutüüpe – prokarüootset ja eukarüootset rakku, taime- ja loomarakku, raku elutsüklit. Samuti vaadeldakse eukarüootsete rakkude diferentseerumist erinevate kudede rakkudeks, vastava mehhanismi kontrolli geenide ekspresseerumise läbi ning rakkude vahelist signaalülekannet.

Üliõpilane:
- omab ülevaadet biopolümeeride keemilisest ehitusest ja funktsioneerimisest, geeni ekspressioonist.
- teab rakuorganelle ja saab aru nende ülesannetest rakus ja omavahelistest seostest.
- mõistab raku ja rakuvaheaine ehitust ning talitlust.
- mõistab rakutsükli olemust ning toimumist.
- oskab võrrelda erinevaid rakutüüpe.
- teab meetodeid, mille abil on võimalik rakke uurida.
- oskab kasutada erialast kirjandust, teha ettekandeid ja neid esitada.
- osaleb meeskonnatöös.

1. teema: sissejuhatus rakubioloogiasse, raku uurimise meetodid
2. teema: DNA, RNA, valgud, geenid, geneetiline kood, replikatsioon, geeni ekspressioon, selle regulatsioon
3. teema: rakkude uurimise ajalugu
4. teema: rakumembraanid, ainete transport
5. teema: raku tuum, kromosoomid, nende talitlus
6. teema: : tsütoskelett ja endoplsasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks
7. teema: lüsosoomid, perüksosoomid
8. teema: mitokondrid ja energia tootmine rakus
9. teema: ribosoomid, teised raku osad
10. teema: rakutsükkel, mitoos ja meioos
11. teema: signaaliülekanne rakus
12. teema: rakuvaheaine
13. teema: rakkude diferentseerumine
14. teema: rakkude tüübid, nende erinevused, evolutsioon

Eristav hindamine.

P. Aula, H. Kääriäinen, A. Palotie, A.-V. Mikelsaar (toimetajad). 2010. Pärilikkusmeditsiin.
Maimets, T. 1999. Molekulaarne rakubioloogia. Tartu.
Mader, Sylvia S. 1993. Biology, Dubuque, Melbourne, Oxford.
Sarapuu, T. 1997. Bioloogia gümnaasiumile. Tallinn

2016: BAT16