Õppeaine 'Patoloogia'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

1. Anda ülevaade üldpatoloogilistest protsessidest ja olulisematest erinevate elundsüsteemide haiguste sümptomite etiopatogeneesist.
2. Tutvutakse terminoloogiaga, mis on vajalik haigusteõpetusest arusaamiseks.
3. Anda alus mõistmaks, kuhu oma füsioterapeutiline tegevus haiguse korral suunata.

Üliõpilane:
1. omab peale õppeaine edukat läbimist ülevaadet olulisematest üldpatoloogilistest protsessidest;
2. teab, millised on erinevate patoloogiliste protsesside tekkepõhjused, milline on nende toime organismile ja oskab nende toimet omavahel seostada;
3. saab aru, millised neist on kahjulikud ja millised kompensatoorsed protsessid ja mida seetõttu on võimalik või vajalik toetada/ennetada/ravida;
4. oskab seostada patoloogiat füsioloogias ja anatoomias õpituga;
5. omab ülevaat olulisematest erinevate elundsüsteemide haiguslike sümptomite tekkepõhjustest ja olulisemate haiguste etiopatogeneesist – on aluseks haigusteõpetusest arusaamiseks;
6. saab aru, et sama sümptomi aluseks võib olla erinev etiopatoloogiline alus ja seetõttu ei käituta samade sümptomite korral alati samamoodi;
7. teab olulisemat terminoloogiat, mida on vaja haigusteõpetusest arusaamiseks.

- Patoloogia olemus, uurimismeetodid;
- Tervis, haigus, surm;
- Hüpertroofia, atroofia, regeneratsioon;
- Vereringehäired;
- Kudede veesisalduse häired;
- Immunoloogia, immuunpatoloogia;
- Nekroos;
- Põletik;
- Termoregulatsioon. Palavik, hüper- ja hüpotermia;
- Ainevahetus. Düstroofiad. Kasvajad;
- Olulisemate hingamisteede haiguste sümptomite etiopatogenees;
- Olulisemate südame-veresoonkonna haiguste sümptomite etiopatogenees;
- Olulisemate sooletrakti haiguste sümptomite etiopatogenees;
- Olulisemate urotrakti haiguste sümptomite etiopatogenees.

Eksami hinne (eristav hindamine) kujuneb kontrolltööde tulemuste kaudu. Võlgnevuste tekkimisel tuleb sooritada ka aine lõpus kirjalik eksam.

1. Parm Ü. 2003. Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Härmametsa Talu kirjastus;
2. Parm Ü. Eriosa materjalid intranetist
NB! AINE LÄBIMISEKS PIISAB SELLEST JA ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA ja BIOKEEMIA KONSPEKTIDEST/MATERJALIDEST;
3. Eriksson NE. 1999. Allergia. Diagnostika ja ravi. Tartu;
4. Cawson RA, Mccracken AW, Marcus PB, Zaatri GS. 1989. Pathology. The Mmechanisms of Disease. Second edition. St Louis, Baltimore, Philadelphia, Toronto;
5. Donovan EW. 1985. Essentials of Pathophysiology. New York, Toronto, London;
6. Govan ADT, Macfarlane PS, Callander R. 1986. Pathology Illustrated. Second edition. Cuchill Livingstone;
7. Herold G jt. 1999. Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. 928 lk;
8. Kasvajad. 1979. Õppemetoodiline materjal arstiteaduskonna III kursuse üliõpilastele. TRÜ Patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse kateeder;
9. Looga R. 1992. Rakkude elutegevus füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes;
10. Loogna N, Loogna G. 1998. Kui teil on palavik;
11. Meier BL. 1988. Pathophysiology. An Introduction to the Mechanisms of Disease. Second edition. New York, Chichester, Brisbane, Toronto, Singapore;
12. Mikelsaar M, Karki T. 1998. Meditsiiniline mikrobioloogia. I osa;
13. Mikelsaar R-H. 2002. Haiguseõpetus. Üldpatoloogia I. Sissejuhatus. Alteratiivmuutused. Tartu;
14. Parm Ü, Parv V. 2002. Nakkushaigused. Tartu Meditsiinikool. Härmametsa Talu kirjastus;
15. Schmidt RF, Thews G. 1997. Inimese füsioloogia. Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut;
16. Truupõld A. 1988. Üldine patoanatoomia;
17. Velbri S. 2002. Immuunpuudulikkus. Diagnostika ja ravi.

2015: FT  

2014: FT  

2013: FT  

2012: FT  

2011: FT  

2010: FT