Õppeaine 'Mikrobioloogia ja immunoloogia alused'

Aasta:   2018/2019    2019/2020    2020/2021    2021/2022    2022/2023    

Üliõpilane:
1 Eristab erinevaid bioloogilisi ohutegureid keskkonnas ja nende mõju keskkonnale ja tervisele; ning peamisi mikroobide kujurühmasid.
2 Leiab, hindab ja rakendab bioloogiliste ohutegurite alast informatsiooni vastavalt seadusandlusele.
3 Kirjeldab bakteriraku ehitust, nimetab vähemalt ühte erinevust eukarüoodi ja prokarüoodi raku vahel.
4 Mõistab mittespetsiifilise ja spetsiifilise immuunvastuse komponente ning kirjeldab toimemehhanisme.
5 Nimetab vähemalt ühte immunoloogiliseks analüüsiks kasutatavat meetodit ja toob näiteid selle praktilise kasutamise kohta.
6 Selgitab infektsiooni olemust ja mikroobi virulentsuse mehhanisme, toob näiteid virulentsusfaktoritest ja infektsioone põhjustavatest mikroobidest.

Esitatud ainekavas

Esitatud ainekavas

Terviseameti koduleht
Seadusaktid
Santti, R., jt. (1996). Muutuv keskkond ja tervis. Tartu, 165 lk.
Eesti keskkonna seisund XXI sajandi lävel. (2000). Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, Tallinn, 99 lk.
TÜ tervishoiuinstituut. Bioloogilised riskitegurid töökeskkonnas. Tartu 2002.
Mikelsaar, M., Karki, T., Lutsar, I., Mändar, R. (2006). Meditsiiniline mikrobioloogia I osa, Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituut.
Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Diagnoos ja ravi. Medicina.
Allikmets, L., Nurmand, L. (1996). Farmakoloogia. Tallinn: Medicina,712 lk.
Mikelsaar, M., Mändar, R. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: Medicina, 363 lk.
Greenwood, D., Slack, R., Peutherer, J. 2002. Medical microbiology. China.

2020: TK  

2019: TK  

2018: TK  

2017: TK  

2016: TK