Õppeaine 'PEAVALUDEGA PATSIENT JA ÕENDUSABI'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Peale õppeaine läbimist üliõpilane:
• teab erinevaid peavalude tüüpe, nende etioloogiat, olemust ning leevendamise meetodeid

Sissejuhatus ainesse. Korralduslikud küsimused. Üliõpilaste individuaalsed eesmärgid. Närvisüsteemi anatoomia-füsioloogia. Eelnevalt iseseisvalt meelde tuletada närvisüsteemi anatoomia-füsioloogia.
Enamlevinumad peavalud (migreen, pingepeavalu, kobarpeavalu, ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu) ja haruldasemad peavalud
Anamneesi võtmine peaavaluga patsiendilt. Situatsioonülesannete lahendamine
Praktilised harjutused pingetüüpi peavaludest vabanemiseks. Vaatame millised on peavalu põhjustavad trigger-punktid ja mida nende punktidega ette võtta.
Peavalud ja uuringud. Räägime uuringutest peavalude diagnoosimiseks kasutatakse. Näiteks KT, MRT, EEG, lumbaalpunktsioon. Kuidas valmistada patsienti uuringuteks ette.
Peavalude puhul kasutatavad uuringud kliinilises keskkonnas
Juhtumianalüüside esitamine. Üliõpilased esitavad oma iseseisvaid töid. Lisaks tuleb igal rühmal tagasisidestada teiste rühmade töid.
Kokkuvõte ja tagasiside. Üliõpilased annavad õppejõule kirjaliku tagasiside aine kohta. Lühike kokkuvõttev tagasisisde õppejõu poolt.

Grupi peale koostada juhtumianalüüs õppejõu poolt ette antud peavalu tüübi kohta. Kirjalik juhtumianalüüs peab sisaldama kirjeldavat kokkuvõtet peavalu tüübist (mõiste, olemus, sümptomid, leevendamise ja ravivõtted), peavalu mõjutavatest psühhosotsiaalsetest, füsioloogilistest ja füüsilistest aspektidest ja patsiendi elustiilist. Töös käsitleda ka õendustegevust konkreetse peaavalutööbi korral. Oluline on lisaks kirjeldusele ka analüüsida tekkinud olukorda ning põhjendada oma arvamust. Lisada omapoolsed ettepanekud, mida patsient peaks oma senises elukorralduses muutma ja miks. Kirjalik juhtumianalüüs saata õppejõule ja rühmakaaslastele 7 päeva enne seminari. Töö kantakse seminaris ette PowerPoint esitlusena või postrina.
Tööd hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud) ja töö edukas esitamine on aine arvestuse eelduseks. Iseseisva töö maht on arvestuslikult 15 tundi.

HINDAMISKRITEERIUMID:
• Kirjalik juhtumianalüüs sisaldab kokkuvõtet peavalu tüübist (mõiste, etioloogia, olemus, sümptomid, leevendamise ja ravivõtted), peavalu mõjutavatest psühhosotsiaalsetest, füsioloogilistest, füüsilistest teguritest ning patsiendi elustiilist
• Juhtumianalüüs sisaldab vähemalt kolme õendustegevust konkreetse peavalutüübi korral
• Teema käsitlus on loogiline ja struktureeritud järgnevalt:
o Peavalu tüübi kirjeldus (mõiste, etioloogia, olemus, sümptomid, leevendamise ja ravivõtted)
o Peavalu mõjutavad tegurid (psühhosotsiaalsed, füsioloogilised, füüsilised, patsiendi elustiil)
o Õendustegevus konkreetse peavalu korral
• Töö maht on 3500 – 4000 sõna
• Töös on kasutatud vähemalt viit tõenduspõhist allikat, mis ei ole vanemad kui 10 aastat
• Töö vastab kõrgkoolis kehtivale kirjalike tööde koostamise juhendile.
• Töös on lisaks juhtumi kirjeldamisele ka analüüsitud olukorra tekkimise võimalikke põhjuseid ning arvamust on põhjendatud.
• Lisatud on grupipoolsed ettepanekud mida konkreetses juhtumis peaks patsient muutma oma elukorralduses
• Kirjalik kokkuvõte esitatakse õppejõule ja teistele kursusekaaslastele hiljemalt 7 päeva enne seminari.
• Seminaris ette kandmiseks on koostatud PowerPoint esitlus, mis ei kesta üle 15 minuti.
• Iga üliõpilane hindab seminaris enda ja rühmakaaslaste panust töö koostamisel.
• Grupp tagasisidestab teiste gruppide ettekandeid järgides järgnevaid punkte:
o Autoritepoolse analüüsi ja arvamuste olemasolu
o Kriitika (mida oleks teisiti võinud teha? Milliseid nõudeid polnud täidetud?)
o Mis oli töös hästi?

Lisaks eelpool mainitud kodutöödele tuleb üliõpilastel esimeseks loenguks meelde tuletada ja korrata närvisüsteemi anatoomia-füsioloogia ja leida vastused järgmistele küsimustele:
1. Perifeerse – ja kesknärvisüsteemi lühikirjeldus (mis osadest koosneb, mis on põhiülesanne)
2. Millised on peaaju eri osade ülesanded?
3. Millised on suuraju- ja seljaaju kestad, ning mis on nende ülesanded?
4. Kuidas mõjutavad uni ja ööpäevane rütm inimest?
Küsimustele vastuste leidmiseks lugeda: Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E. (2007). Inimese füsioloogia ja anatoomia. (lk 532 – 601)

11. Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid
Kohustuslikud õppematerjalid:
1. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E. (2007). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina
2. Rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon (ICHD-3) http://www.ihs-classification.org/_downloads/mixed/International-Headache-Classification-III-ICHD-III-2013-Beta.pdf
3. Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, C.C. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervihoius. https://www.tartu.ee/data/Motiveeriv%20intervjueerimine%20tervishoius.%20TAI%202011.pdf
4. Gaul, C., Visscher, C.M., Bhola, R., Sorbi, M.J., Galli, F., Rasmussen, A.V., Jensen, R. (2011). Team players against headache: multidisciplinary treatment of primary headaches and medication overuse headache. Journal of Headache and Pain, 12:511–519.



Soovituslikud õppematerjalid:
1. Eesti Peavalu Seltsi kodulehekülg www.peavalu.ee
2. National Institute for Health and Care Excellenge (NICE) http://www.nice.org.uk/guidance/cg150/chapter/1-guidance
3. Sudbury, M. (2011). Myofascial trigger points. Jones and Bartlett Publishers
4. McLeod, J. (2007). Nõustamisoskus. Väike Vanker
5. Freeman, S.M. ja Freeman A. (2005). Cognitive Behavior Therapy in Nursing Practice. Springer Publishing Company (lk 145 – 166)

2013: ÄMM*  

2012: Õe_põhiõpe*  

* Valikaine