Õppeaine 'Filosoofia ja eetika'

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Käesoleva eetika kursuse edukal läbimisel tunneb üliõpilane peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali probleemistikke ning suudab orienteeruda ja argumenteerida kaasaegsete bioeetiliste küsimuste arutelus, samas olles valmis arenema kõlbeliselt tervikliku elutunnetuse ja veendumustega isiksuseks ning vastutustundlikuks kodanikuks, kes osaleb aktiivselt nii ühiskonnaelu kui meditsiinipraksist puudutavate probleemide, kaasa arvatud praktilises terviseedenduses esinevate kõlbeliste küsimuste lahendamisel. Nimetatud sihi saavutamiseks pakub ainekursus frontaalseid loenguid, aktualiseeritud temaatilisi grupiarutelusid seminarivormis ja praktilist individuaalset uurimistööd kirjandusega erinevatel teemadel.

Käesoleva filosoofia kursuse eesmärgiks on suunata ja juhendada üliõpilast, et ta omandaks elementaarsed filosoofilise arutluse oskused ning mõisted.

Üliõpilane:
1. teab põhilisi laboritööga seotud eetilisi aspekte
2. tunneb peamisi eetikateoreetilisi ning rakendusmoraali probleemitikke
3. tõendab eetika teadmiste olulisust laboritöös
4. väärtustab bioanalüütiku tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi
5. eristab filosoofiat muudest inimlikest maailmakäsitluse viisidest;
6. vastab lihtsamatele küsimustele primaarse filosoofilise teksti kohta;
7. väärtustab filosoofilist arutlust ja selle tulemusi;
8. eristab lihtsamatel juhtudel teadust pseudoteadusest;
9. nimetab põhilisi (teaduslike) seletuste liike, nende rakendusala ja põhilisi puudusi.

Eetika-alaste loengute ja seminaride tsükkel aitab tundma õppida põhilisemaid filosoofilise eetika tüüpe ja tüüpkondi ning orienteeruda määravamates sotsiaaleetika ja bioeetika koolkondades ning nende vahelises eetilises diskussioonis otsimaks vastuseid kaasaja aktuaalsematele sotsiaal- ja bioeetilistele küsimustele.

Filosoofia-alaste loengute teemad:
1. Filosoofia kui meetod ja filosoofia kui ainevaldkond
2. Tahtevabaduse olemasolu
3. Tahtlikult tehtud tegude seletamine
4. Deduktiiv-nomoloogiline seletus, põhjuslik seletus, funktsionaalne seletus
5. Akraatilised teod kui tahtlikult tehtud teod, mida ei ole võimalik tavapäraselt seletada
6. Teaduse eristamine pseudoteadusest

Mitteeristav hindamine

1.Kutse-eetika. LEMON õendusala õppematerjal
2.J.K.Mason & R.A.McCall Smith. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 1996.
Soovitatav kirjandus:
1.Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised. Koostanud Kadri Simm ja Margit Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus & Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2006.
2.Louis P. Pojman. Eetika. Õiget ja väära avastamas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus & Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2005.
3.Maie Tuulik. Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo, 2002.
4.Meego Remmel. Suhtlemiseetikast. - Akadeemia, 2000, nr 5-6
5.Indrek Männiste magistritöö "Akraasiaprobleem kaasaegses analüütilises filosoofias: Donald Davidsoni argumentatsioon ja kriitika" Tartu 2004

2012: BA  

2011: BA  

2010: BA  BA-TLN