Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
| | |
|
Õppekava aineAnatoomia, füsioloogia ja patoloogia
| Õppeaine |
| Ainekood |
HT10V-001 |
| Õppeaine nimetus |
Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia |
| Ainepunkte |
2 ÕN |
| Hindamisviis |
Kutseõppe hinded |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2010 HT |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Õppejõud |
| Merle Kolga |
|
| Eesmärk |
|---|
| Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi inimese erinevate elundite ehitusest ja talitlusest, organismis toimuvatest põhilistest füsioloogilistest ja patoloogilistest protsessidest. |
|
| Õppiväljundid |
|---|
Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:
• inimese ehitust ja organsüsteemide talitlust;
• füsioloogia põhimõisteid;
• põhilisi patoloogilisi muutusi erinevates elundkondades;
oskab:
• näha inimest kui biopsühhosotsiaalset tervikut |
|
| Teemad |
|---|
SISSEJUHATUS ANATOOMIASSE. Erialane terminoloogia. Põhimõisted. Rakk. Koed. Embrüoloogia alused.
TUGI- JA LIIKUMISELUNDID. Luu ehitus. Luude ühendid. Liigese ehitus. Lülisammas ja ühendid. Rindkere luud ja ühendid. Ülajäseme luud ja ühendid. Alajäseme luud ja ühendid. Kolju. Lihase ehitus ja talitlus. Pea-, kaela-, kere- ja jäsemete lihased. Liikumine liigestes.
SÜDA. VERERINGE. VERI. Südame ehitus ja verevarustus. Südame töötsükkel. Elektrogardiograafia. Suur ja väike vereringe, selle regulatsioon. Lümfisüsteem. Vererõhk ja verevool. Pulss. Vere koostis. Vere hüübimine. Vereloome. Vere patoloogia. Tromb. Atreroskleroos.
HINGAMISELUNDID. Hingamisteed. Kopsud. Hingamislihased. Gaaside transport õhuga. Hingamismahud. Hingamise regulatsioon. Hingamine erinevates tingimustes.
SEEDEELUNDID. Seedekanal. Seedenäärmed. Kõhuõõs. Kõhukelme. Seedimine seedekanali erinevates osades. Defekatsioon. Toitainete imendumine seedekanali erinevates osades. Ainevahetuse patoloogia
KUSE- JA SUGUELUNDID. Neerud. Uriini tekkeprotsess ja selle regulatsioon. Uriini koostis. Kuseteed. Urineerimisrefleks. Vee ja elektrolüütide tasakaal ja selle häired. Naise suguelundid. Ovogenees. Ovariaal-menstruaaltsükkel. Mehe suguelundid. Spermatogenees.
NÄRVISÜSTEEM. Somaatiline närvisüsteem. Kesknärvisüsteem. Peaaju ja seljaaju. Ajuvedelik. Perifeerne närvisüsteem. Seljaaju- ja peaajunärvid. Vegetatiivne närvisüsteem. Kõrgem närvitalitlus. Refleksid. Uni. Mälu.
SISESEKRETSIOONINÄÄRMED. Erinevate sisesekretsiooninäärmete hormoonid ja nende mõju organismile. Sisesekretsiooninäärmete hüpo- ja hüperfunktsioon.
MEELEELUNDID. Nägemiselund. Nägemine. Lühi- ja kaugenägevus. Värvitaju. Kuulmis- ja tasakaaluelund. Kuulmine. Haistmiselund. Maitsmiselund. Sisetundlikkuselund.
KATTEELUND. Naha ehitus ja funktsioonid. Termoregulatsioon |
|
| Iseseisev töö |
|---|
| Iseseisev töö vastavalt õppejõu poolt koostatud ainekavale |
|
| Kirjandus |
|---|
Kohustuslik kirjandus:
Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqist, S.-E. 2001 Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, Medicina |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
| | |
