|
Õppekava aineSuhtlemise- ja üldpsühholoogia
| Õppeaine |
| Ainekood |
TK16-002 |
| Õppeaine nimetus |
Suhtlemise- ja üldpsühholoogia |
| Ainepunkte |
2,5 EAP |
| Hindamisviis |
Arvestus |
| Aineprogramm |
|
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2017 TK |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Õppejõud |
| Ewa Roots |
|
| Õppiväljundid |
|---|
Üliõpilane:
1. Omab ülevaadet psühholoogia olemusest ning uurimismeetoditest.
2. Teab tunnetusprotsesse ja erinevaid isiksuse tüüpe ning -käsitlusi, intelligentsuse kujunemise tegureid.
3. Tunneb olulisemaid teoreetilise seisukohti suhtlemise olemusest, probleemidest, suhtlemisvormidest ja –tasanditest.
4. Demonstreerib erinevate suhtlemistehnikate ja enesekehtestamise tõhusat kasutamist;
5. Hindab kriitiliselt oskust kujundada suhtlemissituatsioone.
6. Oskab ennast suhtlejana analüüsida ja tunnetab ning põhjendab individuaalseid õppimisvajadusi ja arenguvõimalusi suhtlejana. |
|
| Hindamiskriteeriumid |
|---|
| Esitatud ainekavas |
|
| Kirjandus |
|---|
Allik, J., jt. (2003). Isiksusepsühholoogia.
Bachmann, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju
Bachmann, T., Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused
Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused.
Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused.
Goleman, D. (1997). Emotsionaalne intelligentsus
Kidron, A. (2004). Suhtlemine. Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia.
Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel.
Lehtsaar, T. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia.
Mangs, K., Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani
McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2000). Suhtlemisoskused.
Toomela, A. (1999). Ülevaade psühholoogiast, 1 osa.
Tulving, E. (2002). Mälu.
Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
