|
Õppekava aineAnatoomia-füsioloogia ladinakeelse terminoloogiaga
| Õppeaine |
| Ainekood |
RT10-043 |
| Õppeaine nimetus |
Anatoomia-füsioloogia ladinakeelse terminoloogiaga |
| Ainepunkte |
6,5 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus (tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2010 RT |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Õppejõud |
| Merle Kolga |
|
| Eesmärk |
|---|
1. Anda põhiteadmised histoloogiast ja embrüoloogiast..
2. Selgitada anatoomia ja füsioloogia põhimõisteid.
3. Selgitada erinevate elundsüsteemide ehitust.
4. Selgitada erinevate elundsüsteemide talitlust ja seda mõjutavatavaid tegureid.
5. Selgitada organismi funktsioonide regulatoorseid mehanisme ja nende seoseid väliskeskkonnaga.
6. Anda ülevaade anatoomiaga seotud ladinakeelsetest terminitest.
7. Anda ülevaade ladina keele grammatikast, nimisõnade grupeerimisest, käänamisest, anatoomiaterminite moodustamisest.
8. Anda ülevaade ja selgitada anatoomia-füsioloogia seoseid kliiniliste õppeainetega. |
|
| Õppiväljundid |
|---|
1. Tunneb kudede peamisi struktuurseid ja funktsionaalseid erinevusi
2. Tunneb embrüonaalse arengu põhietappe
3. Tunneb tugiliikumisaparaadi ehitust ja talitlust, oskab luua seoseid ehituse ja talitluse vahel
4. Tunneb südame–vereringesüsteemi ehituse ja talitluse peamisi põhimõtteid ja regulatsioonimehhanisme
5. Tunneb hingamissüsteemi ehituse ja talitluse peamisi põhimõtteid ja regulatsioonimehhanisme
6. Tunneb seedeelundkonna ehitust ning seedefunktsiooni olulisemaid etappe ja regulatsioonimehhanisme
7. Tunneb kuse-suguelundkonna ehitust ja talitlust.
8. Tunneb sisesekretsiooninäärmeid ja hormonaalseid regulatsioonimehhanisme.
9. Tunneb peamisi naha ja meeleelundite ehistuslikke ning funktsionaalseid iseärasusi.
10.Tunneb närvisüsteemi ehitust ja talitlust.
11.Mõistab organismi kui tervikut.
12.Mõistab inimese ehitust ja talitlust holistlikust inimkäsitlusest lähtudes.
13.Tunneb ladina keele käändkondi, oskab eristada sõnaliike (nimi-, omadussõnad), oskab analüüsida grammatiliselt meditsiinikeeles kasutatavaid ladinakeelseid väljendeid.
14.Oskab moodustada ise vajalikke termineid ees- ja järelliidete kombineerimisel.
15.Üliõpilane tunneb ainega seotud ladinakeelseid termineid ja oskab neid kasutada. |
|
| Teemad |
|---|
1. Koed: mõiste, jaotus, ehitus, talitlus. Mitteeristav arvestus.
2. Sugurakud, viljastumine. Loote arenguetapid, erinevate organite ja organsüsteemide kujunemine.
3. Anatoomiline terminoloogia. Inimese keha osad. Organism kui tervik.
4. Luukoe ehitus, talitlus, areng. Luude ehitus, luude ühendid. Liigesed, jaotus, ehitus, abiaparaadid, talitlus. Mitteeristav arvestus.
5. Lihaste ehitus, talitlus, jaotus. Lihase töö.
6. Veresoonte jaotus, ehitus, funktsioon. Süda - ehitus, talitlus. Suur- ja väike vereringe. Vererõhk, pulss.
7. Vereloomeelundid - ehitus, talitlus. Vere koostis.
8. Hingamisteed, hingamiselundid: jaotus, ehitus, talitlus. Keskseinand. Hingamise füsioloogia, gaaside difusioon. Hingamisnäitajad. Hingamise regulatsioon.
9. Seedekanal: ehitus funktsioon. Seedenäärmed: ehitus, talitlus. Seedimise füsioloogia. Toitainete imendumine. Defekatsioon.
10.Kuseteed, kuseelundid. ehitus, talitlus. Eritusfüsioloogia. Uriini teke. Suguelundite ehitus, talitlus.
11.Närvisüsteemi jaotus, ehitus, talitlus. Somaatiline närvisüsteem, kesknärvisüsteem, vegetatiivne närvisüsteem: ehitus, talitlus.
12.Sisesekretsiooninäärmed:ehitus,talitlus. Hormoonid,toime
13.Naha ehitus, funktsioon. Meeleelundite ehitus, talitlus.
14.sissejuhatus ladina keelde kui meditsiinikeelde.
15.I käändkond: sõnade tunnused ja sugu. Sõna tüvi.
16.II käändkond: sõnade tunnused ja sugu. Erandid. I ja II käändkonna omadussõnad, moodustamine, äratundmine. Omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed.
17.III käändkond: sõnade tunnused, sugu. Tüvemuutused. kreeka laensõnade käänamine.
18.III käändkonna omadussõnad, võrdlusastmed.
19.IV ja V käändkond: sõnade tunnused, sugu. Eessõnad.
20.Meditsiinikeeles kasutatavad ees- ja järelliited, nende kombineerimine. Ladina ja kreeka tüvede võrdlus.
21.Ladinakeelse meditsiinilise terminoloogia mitteeristav arvestus.
22. Siseelundite anatoomia-füsioloogia mitteeristav arvestus |
|
| Kirjandus |
|---|
1. Lepp, A; Lepp-Kogerman, E; Maimets, O; Rooks, G; Ulp, K. (1974). Inimese anatoomia I. Tallinn: Valgus lk 41-198
2. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina
3. Kolga,M. (2010). Ülevaade anatoomia-füsioloogia põhiküsimustest. Loengumaterjalid. Tartu: Tervishoiu Kõrgkool.
4. Rein, K. (2008). Ladina keel meditsiinierialadele.Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.
5. Hervonen, A., Nienstedt, W., ja Loogna, G. (2004). Ladina - eesti ja eesti - ladina meditsiinisõnastik. Kirjastus Avita.
6. Valdes, A. Veski, J.V. (1982). Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamat I, II osa. Tallinn: Valgus.
7. Gross, L., Kleis, R., Torpats, Ü. (1970). Lingua latina in medicina. Tallinn: Valgus. |
|
| Asendusained |
| RT09-006
Anatoomia-füsioloogia ladinakeelse terminoloogiaga |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
